Abieluettepanek tuli suure üllatusena 2018 aasta veebruaris Filipiinidel, Boracay saarel, üksikul rannaribal. Sellele järgnes tore kihluspidu ja peaaegu kohe otsustasime, et abiellume suvel. Veidi asja uurides saime aru, et sisuliselt on viimane aeg hakata pulmi korraldama.

Koha valimisega meil probleeme polnud, kuna omame Lõuna- Eestis imekaunist maakodu ja pulmapidu seal teha oli meie mõlema soov. Algul arvasime, et nii tuleb ka kindlasti veidi soodsam, mis tegelikult tõele ei vastanud. Terve suvi remontisime ja renoveerisime oma talu ning nii kaugel pulmi pidades lisandus igale teenusepakkujale ka suurem transporditasu. Siiski, see emotsioon ja tähendus ületab kõik muu mitmekordselt. Ja hea on ka see, et kogu renoveerimistöö sai tänu pulmade tulekule tehtud ära ühe suvega, mis oleks ilmselt muidu võtnud aega mitmeid aastaid.

Kingisoov oli meil ümbrik ning lillesoovi lahendasime hoopis veini näol, kirjutades külalistele vihjeks, et lillesortidest armastame Savignon Blanc´i ja Merlot. Mõned küsimused küll tulid külalistelt, et kas nad on ikka õigesti aru saanud, et me soovime lillede asemel veini, aga üldiselt said enamus aru. Et veinipudeleid ilusti pulmas eksponeerida, lasime kohalikul puidutöömeistril valmistada meile väga ägeda veiniriiuli, mis oli ühest suurest kännust välja nikerdatud. Samal mehel lasime valmistada ka kännust ägeda laeka kingiümbrike jaoks.

Asjad mille pealt me kokku ei tahtnud hoida oli kindlasti õhtujuht, sest hea õhtujuht on ülioluline. Meie õhtujuht oli Andres Torm ja me oleme kindlad, et see oli parim valik. Samuti ei hoidnud me kokku cateringi pealt. Hea toit on samuti väga oluline ja kuna meie toit oli ka täiesti gluteenivaba, siis oli see juba eos veidi kallim. Täna pulmapilte vaadates, soovitame kindlasti investeerida ka fotograafi! Ilusad pulmapildid jäävad teiega igavesti. Meie fotograaf oli Karen Härms ja pildid on lihtsalt fantastilised. Samuti oli temaga ilupiltide tegemine mugav ja lihtne kuna ta oskab oma tööd nii hästi. Mille pealt me teadlikult kokku hoidsime olid dekoratsioonid. Kuna me ise nii palju vaeva nägime ja suvel nii palju lilli istutasime, siis ei näinud väga mõtet liiga kunstlikuks seda kõike teha ja loobusime mõnestki lilleseadest.

Ainus asi, mida me kindlasti teisiti teeks ja mida kahetseme oli netilehekülg pulma lisainformatsiooniga. Kutse peal oli väga vähe informatsiooni ja kogu info oli kirjas netileheküljel, mille link oli pulmakutsel. Kahjuks aga antud lehekülje avamisega oli paljudel probleeme. Samuti tuli lõpu poole palju ette lauset ,,anna uuesti link”. Kui on 100 külalist, siis see on veidi tüütu. Kui me saaksime seda muuta, siis oleksime kas saatnud lisainfo kohe kõigile meili teel, või siis piirdunudki ainult kutsega, mis läks postkasti ja kus oleks olnud eos rohkem infot. Samuti soovitame väga läbi mõelda millised sõrmused te teha lasete. Kuna meil oli kihlasõrmus valgest kullast, siis loogiline oli ka abielusõrmused valgest kullast teha. Tänaseks päevaks me seda kahetseme, kuna valge kuld on nii pehme ja peale 2 kuud sõrmuse kandmist, on need koledate kriimudega kaetud.

Kõige liigutavam hetk meie jaoks oli kiriklik laulatus. Otepää Maarja kirik on ilus suur kirik ja kogu laulatus oli imeilus. Samuti oli väga liigutav hetk, kui peigmehe ema pidas kõne ja nägime kui palju ta nägi vaeva pisarate tagasihoidmisega. Piltide pealt on näha, kuidas ka külalised pisaraid pühivad. Väga väga liigutav. Külaliste jaoks oli ka väga muljetavaldav, kui ilus kõik on. Seda, kui palju me vaeva olime näinud teadsid kõik, sest meid ei olnud terve suvi Tallinnas ja olime koguaeg maakodus. Lõpuks nad nägid miks ja mille nimel. Ja see emotsioon meil endal… et me teame, kui palju me vaeva nägime, ja et iga viimne kui detail on just nii, sest meie tegime, panime või värvisime selle nii.