Maarja ja Sjoerd – pärimuspulm
Juuli 2025
„See päev ei sarnanenud pildiga, mis meil peas oli — see ületas seda kordades. See ei olnud lihtsalt täiuslik; see oli enamat kui täiuslikkus. Sellest sai midagi sellist, mida me polnud osanud isegi ette kujutada. See üllatas meid. See liigutas meid. See lõi maagia, mida ükski planeerimine poleks suutnud ette valmistada.“ – pruutpaar
Maarja ja Sjoerd on rahvusvaheline pruutpaar, Eesti ja Hollandi juurtega, kes soovisid tähistada oma armastust viisil, mis looks silla kahe kultuuri vahel. Nende suurim unistus oli korraldada pärimuspulm Eestis, kus kohtuksid vanad eestlaste kombed ja traditsioonid ning sekka oleks põimitud ka mõned Hollandi nüansid. Pulmapäeva eriliseks võluks sai see, et kombestikku ei järgitud ainult vanade tõdede täpsusega, vaid tõime osaliselt ka tänapäeva.
Pulm Ravila Karjakastellis, keset looduse vaikust, sai just selliseks: ehe, südamlik ja tõeliselt ühendav. Pruutpaarile oli oluline, et see poleks lihtsalt pidu söögi ja tantsuga, vaid et päev täituks tähendusrikaste hetkede, naeru ja mängulisusega. Ja just seda nende pulmapäev ka oli – pidu, mis liitis rahvad, pered ja sõbrad üheks suureks tervikuks. Palusime pruutpaaril vastata mõnele küsimusele seoses nende imelise pulmapäevaga. Pärimuspulm on tänapäeval pigem haruldane, ning loodetavasti saate siit inspiratsiooni.
Miks ja kuidas te otsustasite abielluda?
Olime juba päris kaua koos olnud ning tundsime, et on õige hetk astuda järgmine samm meie ühises teekonnas – mitte ainult sümboolselt, vaid ka praktiliselt, sest näeme enda tulevikku pere ja kodu loomisega. Maarja jaoks oli ka ammune unistus kogeda pulmapäeva, mis tähistab armastust – suur rõõmust pungil pidu lähedastega, kus kõik tulevad kokku ja jagavad seda rõõmu. Veel üks oluline põhjus oli meie perede lähedasemaks toomine ja ühtse meeskonna loomine – üks pere, ühise tuleviku nimel.
Kui pikk oli teie pulmaplaneerimise protsess?
Kihlusime augustis 2024 ja abiellusime juulis 2025 – seega umbes 11 kuud. Aktiivselt planeerima hakkasime alles septembris/oktoobris, kuid kui idee oli olemas, otsustasime mitte edasi lükata. Mõtlesime, et kui ootame, võibki see venima jääda. Tahtsime pulmapäeva kogeda enne laste ja teiste kohustuste tulekut, et seda täiel rinnal nautida. Lisaks soovisime jäädvustada need mälestused ajal, mil oleme veel noored – midagi, millele kogu elu tagasi vaadata.
Milline oli teie pulmanägemus ja kuidas te selle ellu viisite?
Alguses ei olnud meil kindlat visiooni – lihtsalt soov tähistada viisil, mis oleks tõeliselt meie nägu. Soovisime siduda Eesti pärimuspulma traditsioone, aga lisada ka modernseid ja mängulisi elemente. Meile oli oluline, et pulm ei oleks vaid söömine ja tantsimine – tahtsime ka naeru, ühendavaid hetki ja veidi lustakust. Täiusliku tasakaalu leidsime koostöös Merily ja Celebrate Groupiga, kes aitasid kõik selle ellu viia.
Kas tegite suuremaid muudatusi planeerimise käigus?
Mitte eriti. Kuna arendasime ideid koos pulmakorraldajatega algusest peale, kujunes plaan loomulikult. Meil olid mõned teemad – loodus, Eesti ja Hollandi traditsioonid, rõõmus õhkkond – ja ülejäänu tuli kaunilt iseenesest.
Millised olid teie soovid kingituste ja lillede osas?
Me ei soovinud kingitusi. Paljud külalised tulid välismaalt ning see nõudis juba niigi aega, raha ja pingutust. Nende kohalolek oli suurim kingitus, mida saime. Tahtsime lihtsalt nendega koos tähistada ja mälestusi luua.
Kuidas valisite peopaiga?
Teadsime, et soovime kohta looduses. Maarja, olles eestlane, ei tundnud end mugavalt mõttega abielluda mõisas – ajalooliselt seostuvad mõisad Eestis pärisorjuse ja hierarhiaga. Seega otsisime looduslikku paika, mis oleks samas tähendusrikas ja omanäoline. Külastasime kolme erinevat paika, mis meie teemaga sobisid, ja lõpuks leidsime Ravila Karjakastelli. Meile meeldis selle koha lugu ja tekkis hea side omanikuga, kelle rahulik ja lahke olek andis kindlustunde, et oleme heades kätes.
Mida teeksite teisiti, kui uuesti planeeriksite?
Mitte midagi. Meie jaoks oli see täiuslik päev.
Kõige liigutavamad hetked?
Meie mõlema jaoks oli tseremoonia kõige emotsionaalsem osa. Maarjale oli eriti eriline hetk, kui ta kõndis altari poole – üksi, läbi muru, kahe lapse saatel – see lõi sügava sideme loodusega. Ning öö lõpus, umbes kell 6 hommikul, kui istusime koos pingil ja päike tõusis üle vaikse peokoha… see hetk jääb meie südamesse igaveseks.
Millised hetked jäid külalistele enim meelde?
Igal külalisel on kindlasti oma eriline mälestus, aga kõige enam kuulsime kiidusõnu suurepärase toidu, muusika ja ainulaadse atmosfääri kohta. Paljud jagasid, et päev tundus teistsugune ja eriline ning nad tõesti nautisid seda. Seda oli väga südantsoojendav kuulda.
Millele olite valmis kulutama ja mille arvelt säästsite?
Olime valmis panustama rohkem toidule ja teenuse kvaliteedile – see oli meie jaoks väga oluline. Samas säästsime ehete ja muude vähemoluliste detailide pealt. Me ei tundnud, et peame valima kõige kallima variandi igal sammul – keskendusime sellele, mis oli meie jaoks tõesti tähtis.
Kas päeval oli üllatusi?
Üllataval kombel ei olnud ühtegi negatiivset üllatust! Oli vaid palju positiivseid. Suurim “wow” oli see, et kõik tundus nii täiuslik: ilm oli imeline (kuigi enne ja pärast pulma sadas vihma) ja kogu päev kulges lihtsalt voolavalt. Hiljem mõtlesime – kas see oli tõesti nii täiuslik või tundus iga väike hetk täiuslik, sest see oli meie oma? Võib-olla midagi läkski plaanitust kõrvale, aga kui läkski, siis korraldajad lahendasid selle nii märkamatult, et me ei saanud arugi.
Nõuanded tulevastele paaridele?
Ärge püüdke teha “täiuslikku” pulma. Ärge tehke midagi lihtsalt seetõttu, et traditsioon või teised seda ootavad. Kui te ei taha esimest tantsu, siis ärge tehke seda. Kui ei soovi kõnesid, jätke need vahele. See on teie päev. Võtke omaks ebatäiuslikkus – just see teebki pulma ainulaadseks ja päris teie omaks. Laske asjadel kulgeda ja tehke valikuid, mis tõeliselt peegeldavad teid kui paari.
Miks võtta pulmakorraldaja?
Me palkasime pulmakorraldaja – ja ausalt öeldes, ilma korraldajata poleks meil sellist päeva olnud.
Elasime enam kui 2000 km kaugusel paigast, kus soovisime abielluda, seega praktilises mõttes oli abi väga vajalik. Aga isegi kui oleksime Eestis elanud, ei usu me, et oleksime suutnud luua nii rikkalikku, meeldejäävat ja sujuvat pulma omal käel. Päeva struktuur, õhkkond, visuaalne ilu, erilised hetked – kõik oli rohkem, kui me ise oleksime osanud ette kujutada või planeerida.
Meie pulma teema sidus kokku folkloor ja traditsioonilised Eesti elemendid. Selle elluviimine nõudis väga paljude teenusepakkujate – telgipakkujate, toitlustajate, muusikute, stilistide – hoolikat koordineerimist ja seda, et iga detail looks ühtse terviku. Seda poleks me ilma abita suutnud. Just need väikesed detailid tegid meie pulma mitte ainult ilusaks, vaid täielikult meie omaks. Ning viis, kuidas need killud tervikuks põimiti, muutiski kõik nii võimsaks.
Loomulikult oleksime võinud ise DJ või toitlustaja broneerida. Aga me ei oleks teadnud, milliseid küsimusi küsida või kuidas valida inimesi, kes tõesti meie isiksust ja visiooni peegeldavad. Merily, meie pulmakorraldaja Celebrate Groupist, mõistis kohe, mida vajasime. Tema leidis õiged inimesed – näiteks Liisa, kes aitas traditsioonilised elemendid nii loomulikult integreerida, ja Koit, kes osutus ideaalseks pulmaisaks: rõõmsameelne, energiline ja soojust täis.
Tänu meie korraldajatele muutus pulm mitte ainult kauniks sündmuseks, vaid tähenduslikuks ja ainulaadseks armastuse tähistamiseks, mis peegeldas meid kui paari. Sellist päeva poleks meil ilma nendeta olnud isegi kõige pöörasemates unistustes!
See ei olnud täiuslik päev traditsioonilises mõttes – sest täiuslikkus tähendab tavaliselt ettekujutust, mida püüad ellu viia. Nagu ideaalse koogi küpsetamine: tead täpselt, milline see peab välja nägema ja maitsema, ja üritad seda siis järele teha.
Meie pulmapäev aga polnud sugugi selline. See ei sarnanenud pildile, mis meil peas oli – see ületas selle täielikult. See polnud lihtsalt täiuslik, vaid enamat. See üllatas meid. See liigutas meid. See lõi maagia, mida ükski planeerimine poleks ette valmistanud.
See oli päev, mis ei täitnud vaid meie unistusi – see laiendas neid. See oli parem kui täiuslik päev, sest see oli päris, isiklik, elav ja ilusam kui ükski pilt, mida oleksime osanud endale ette kujutada.